Täna on täpselt selline tee ja raamatu päev rõdul. Päev otsa on pilvine olnud ja vahetpidamata sadanud. Hetkel on lausa äike ja maja väriseb kergelt, kui müristab. Tahaks nii näidata pilte, kuid pole jõudnud veel arvutisse neid laadida. Eks ükskord näeb. Meie elust nii palju, et.. Elame hetkel Byron Bays. Minu ja Kaisi jaoks on siin päris džungel - palmid kasvavad maja ümber ja linnud hakkavad päikesetõusu eel väga kõvasti akna taga laulma ja iguaanid elutsevad maja taga aias. Inimesed on nii avatud suhtlemisele ja sõbralikud. Bussiga siia sõites rääkisid inimesed juttu üksteisega, justkui oldaks vanad tuttavad. Eks see natuke ole veel harjumatu, kuid me loodame, et Eestisse tagasi tulles oleme ise samasugused.

Ma pidin otsa lahti tegema, sest muidu ehk jääbki soiku see kirjutamine ja me ju lubasime..

Anyway soovitaksin kõigil Byron Baysse tulla, sest siin on meeletult ilus, muidugi me pole ülejäänut veel näinud, aga loodetavasti näeme...Jah. End of story. Vähemalt ei saa öelda, et pole midagi kirjutanud.

Päikest!

K.