Meil algas ..üleeile, kui ma nüüd ei eksi, suvi. Päikesest meil puudu ei tule ja tööd oleme saanud ka nautida viimased päevad. Meie erialaks on kirsstomatid (neid saab koju kaasa ka võtta!!!). Töö on raske, ikka väga raske ja seda ei anna võrreldagi mustikate korjamisega. Mustikate korjamine oli ikka puhas lust ja lillepidu selle kõrval. Vahepeal tekkis juba kerge frustratsioon, et me ei saagi tööd kuskil. Tulime linnakesse nimega Childers, kus veetis Kadri ka oma ..kõige "huvitavama" sünnipäeva. Väike kolgas veel hullem kui Woolgoolga. Woolgoolga oli ikka ilus ookeani äärne linnake, aga siin on .. Siin polegi midagi. Peale kolme pubi ja Backpackerite Motelli. Kokku elab motellis u 64 inimest ja neid on igast maailma otsast kokku tulnud sinna. Kõik ainult selleks, et saaks kirsstomateid korjata, maguskartuleid istudada/pakkida või virsiku puid kärpida (eesti keeles kõlab veidralt - ingl.-pruning). Meie elame näiteks koos iirlase, kanadalase, eestalse ja ühe uus-meremaalt pärit tegelasega. Aga siin on ka inimesi Argentiinast, Tšiilist, Hispaaniast, Itaaliast, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Inglismaalt, Taiwaanist, Rootist, Jaapanist.. Kindlasti mõni veel kuskilt. Eile õpetasin näiteks jaapanlastele natuke eesti keelt, neil oli väga põnev.
Inimesed on toredad ja muidu on elu kaunis. Hindame elu pisiasju..mida õpib ikka siis tegema, kui on raha nappus kaelas. Kahjuks me pole just küige suuremad blogi pidajad, ma väga vabandan. Meil on nii palju muudki teha, kui käia raamatukogus istumas. Neiud rabavad päeval tööd teha. Je tegelikult peakski magama varsti ära minema, sest äratus on oh üllatust niiumbes kolmveerand neli hommikul ja kella viiest alustame juba töö tegemist.
Sööga pastat ja päikest teile!
No comments:
Post a Comment